XL (40.) ehk viimane postitus

Niisiis, tagasi kodus.

Viimane päev Taivanis oli üks kole päev, hambad ristis tapsime Aleksandraga aega, et kuidagigi vastu pidada. Samas oma suhkrutükita see päev ka ei jäänud - käisime taas Ikeas ja leidsin sealt raamaturiiulitelt dekoratiivse elemendina Jaan Krossi "Kolme katku vahel" mustmiljon eksemplari. :-) Eesti kirjandus teisel pool maakera, väga nunnu ju! Kahjuks olen mälupulga kuskile vasakule pannud, seega pilti ei saa näita, aga üritan edaspidi siia juurde sokutada.




Kojusõit läks päris hästi, hoolimata hirmust, et pean liigkaaluka pagasi eest maksma (suur kohver oli 21 kilo ja seljakott ja muud kompsud veel kümnekas), aga õnneks lipsas läbi. Peopesad olid küll valusad (hoolimata maalapslusest olen tõeline siidikäpp), aga ära tõin. Ja kohver ka ei läinud kaduma. Oli muidugi ka üksikuid koledaid hetki, näiteks kõrvalistuva hiinamehe luristamine söögivahele (hiinlaste meelest on hoopis ninanuuskamine ebaviisakas, luristamine on ok), mis mind aegajalt peaaegu öökima ajas - eriti just see, et ta nagu sihilikult jättis selle luristamise söögiajaks (muul ajal poleks nohu nagu olnudki), tekitades kõikvõimalikke jälke kujutluspilte...

Aga koju jõuda oli nii hea! Nädalavahetuse jäänused läksid küll linnutiivul ja nüüd on natuke valus olla, sest töömõtted ei taha hästi tulla. Püüan küll, aga usun järjest rohkem seda Eppppu mõtet, mida Mademoiselle Paris kirjutas - et lennates ei jõudvat hing nii kiiresti järele ja seega on esialgu selline pidetu tunne. Ja on küll. Pigem on küll tunne, et mõistus pole veel kohale jõudnud, aga natuke muud on ka puudu... Tunne on nagu üritaks kuupi kerasse toppides kõik tühja ruumi ära täita... Aga eks ühel hetkel läheb üle...

P.S. Leelole - kahju tõesti, et niiviisi läks, nagu läks. Ehk järgmisel korral paremini...:-D

Viimased p2evad

Selle n2dala kolm esimest p2eva veetsime Taivani kohta loenguid kuuldes. Ja oioi, millised muldvanakesed (yhe erandiga) need loengupidajad olid. Siinkohal ma ei riku muuseas vanade eestlaste 6petuss6na, et hallpead austa ja kulupead kummarda, sest need mehed omasid k6rgest east (silma j2rgi hinnates 80, 70 ja 70) hoolimata musta t2ielikku juuksepahmakat. Ja ega nad tegelt nii kehvad ka ei olnud, lihtsalt aeglased, liiga primitiivse sisuga ja natuke ebayhtlase struktuuriga jutuga. Teisip2eva p2rastl6unal oli ka yks noor mees, umbes 30natuke, kes oli isegi p6nev kuulata. Ja siis j2rgnes vana "hea" professor Tsui. Endiselt enesekeskne, 20 aastat vanade andmetega ja IGAV!

T2na saime k2tte paberid, hiina nime ja kingi - pulgad. Esimene seltskond lahkujaid on kah juba 2ra saadetud. Peagi l2heb teine grupp. Meie poolatariga oleme kaks viimast, lahkume homme 6htul. Seega poolteist p2eva siin ja 24 tundi reisimist. Ja olengi kodus...:-)

N2dalavahetus – orkaani j2rellainetused ja hull ostlemine Taipeis

Terve laup2eva varjusin keskuses, sest kuigi 6htupoole l2ks asi paremaks, oli orkaani j2relm6ju ikka tunda. Tuul puhus mitme mehe eest ja vahelduva eduga ladistas vihma. Eks ma siis lugesin l2bi k6ik ringreisil lugemata j22nud blogid ja yritasin natuke ka enda tegemisi kirja saada. Nagu juuresolevalt pildilt n2ha, v2ga ei 6nnestunud. Aga see-eest olen praegu tubli... 6htul sai veel natuke filme vaadatud ja siis magama 2ra, sest hakkas paistma sedamoodu, et pyhap2ev saab olema juba toredama ilmaga ja seega v6tsime tydrykutega plaani Taipeireisi.

T2na hommikul oligi vihm juba j2rgi j22nud ja nii me siis neljakesi startisimegi oma ostlusreisile. Sihiks k2sit88promokeskus, fotot2nav ja hiina riiete pood rongijaamas. K2sit88keskusest said teised mitmeid vajalikke vidinaid, ise piirdusin yhe asjaga. Endale sobivaid hiinariideid ei leidnud, koht on vist kolesuurtele inimestele suunatud, sest alla M-suuruse hiinariideid ei olnud ja neidki oli na v2hev6itu. Katk ja ikaldus, tuju l2ks t2iesti vasakule 2ra, sest ma eriti ei lootnud, et leian selle rongijaamapoe yles, rongijaam on yyratu ja poode seal ziljon.

J2rgmine peatus oli fotot2nav Buoi (v6imidagisellist), sest poolatari abikaas tahtis irrrmsasti Nikkori objektiivi, mis olla siin umbes 500 usaraha odavam kui Poolas. Ja selle ta ka n2dala p2rast saab, sest Aleksandra vallutas t2nava ja poolteist tundi hiljem oli tal objektiiv k2es. Ka Tshekk1 ehk Martina suutis samav2rselt esineda, ostes enda Sony kaamerale uue filtri, lisaks ka k2rtsroosa iPodi. Meie Nazliga olime pealtvaatajad...:-)

Kuna selleks ajaks oli aeg imekombel lennanud ja kell juba yle viie, ei lootnud ma enam yldse rongijaamast hiinapoodi leida. Kui maa alla j6udsime, siis tegin tydrukutele ettepaneku, et jalutan 5 minutit yhele poole ja p2rast veel 5 minutit teisele poole ja kui selle ajaga ei leia, siis tyhja temaga... Aga teate! Leidsin! :-D Ja kulutasin 2ra pea k6ik enda kohalikud dollarid, aga olen nyyd kolme pluusi, yhe riideriba, mida annab pluusina esitleda, ja kleidi 6nnelik omanik. Ykski pole vast nii t2iuslik, kui see esimene leid, aga ilusad on nad siiski k6ik. Ja odavad olid nad ka... Ma olen nyyd ikka hirmus rahul t2nase p2evaga, sest eesm2rgid on k6ik t2idetud.

Koju j6udes vaatasin veel igaks juhuks yle, kas k6ik vajalikud inimesed on kohvris kinkidega esindatud, ja paistab, et on. Keegi ei saa kyll nii palju toredaid asju, kui ma ise, aga nipet-n2pet ikka...

6 p2eva p2rast umbes praegu peaks ma umbes Saaremaa kohal olema ja maanduma hakkama... :-D

Ringreis - reede

2ratus oli p88raselt vara ja hotellistki lahkusime enne syndsat aega, t2psemalt 7.45. Ohhhhh, need hotell Kingdomi pehmed tekid, mis meist maha j2id... Sihiks oli meil aga m2rksa vaimsemate huvide arendamise koht, nimelt yks kolesuur budistlik tempel ja koolituskeskus Foguangshan. Koht on kuulus oma 37 meetri k6rguse Buddha kuju poolest, lisaks on seal kolm umbes kaheksameetrist vist. Ja veel mustmiljoneid pisikesi kujusid. Mulle seal hirmsasti meeldis... Budisti minust kyll suure t6en2osusega kunagi ei saa, sest ma olen selleks liiga tapahimuline (s22sed ja kui muud lahendust ei leia, siis ka 2mblikud – ma lihtsalt kardan neid nii kohutavalt, et minu jaoks on sellel hetkel valik, kas mina v6i tema, ma olen kindel, et kui ma 2mblikku kuidagi toast v2lja ei saa – ja yldjuhul on selleks vaja ta looja karja saata – siis hiilib ta hiljem mulle ligi ja minuga on yks-null), aga seal oleks ilmselt imehea elada. Sellistes kohtades on ikka hoopis teistmoodi hingamine...

V2ga pikalt me siiski seal m6nuleda ei saanud, sest taifuun oli ju meid j2litamas. Umbes poolteist tundi ja siis p6genesime. Ja 6igesti tegime, sest kui l6puks p2rastl6unal 4 paiku keskusesse j6udsime, oli torm just alanud. Puud maadligi ja pangega vihma. Ja nii 6htu ja 88 l2bi...

Ringreis - neljap2ev

Endiselt Kaohsiungis (sest noh, ega me ju asjalikke asju veel selles linnas teinud ole). P2ev on vahelduse m6ttes tolliteemaline, v2ga tore. Mis sest, et ma sellest kuigiv6rd ei jaga, aga hakkasid juba 2ra tyytama need yhen2olised yritused. R22giti meile Kaohsiungi sadamast (maailma suuruselt 6. konteinerisadam, varem oli koguni 3.) ja sellest, kuidas see toimib. Ja siis veel yks teine onu r22kis konteinerite CSI’st (ja see pole teps mitte kriminalistikateema, vaid hoopis konteinerite ylevaatusega seotud asi – kuigi arvestades, et elame tehnikasajandil, on neil kahel valdkonnal oma yhisjooni kyll). Aga pikemalt ma sellest ei r22gi, muidu pean 2kki tagasi j6udes tuttavatele tollispetsialistide ees h2bi n2o ette panema, et ajan muudkui rumalat juttu...

Kui tollijutt aetud, viidi meid muuseumi ja see oli kyll yks igav muuseum. Pisike ja peamiselt kiituskirju t2is, aga sellegipoolest peeti meile pikki k6nesid, nii et m6tlesin, et kui seda kala seal akvaariumis poleks, siis oleks yks surmigav olemine...

Siis veeti meid Kagu-Aasia hetkel suurimasse kaubanduskeskusesse Dream Mall, kuhu meid paariks tunniks omap2i lahti lasti. Tormasime tydrukutega k6igepealt katusel olevasse vaaterattasse, et ikka linna pealtpoolt ka n2ha. Oligi endiselt selline kenake, nagu altpooltki. (22rem2rkuse korras – loodetavasti on siiani, siin oli vahepeal p2ris kuri taifuun.) Kaubanduskeskus oli igav, nagu need ikka kipuvad olema, hiinariideid ei leidnud. Aga vahepeal tantsisid kohalikud indiaanlased (polyneeslased vist tegelt originaalis, hakka on vist h6imunimi) ja yks k6hutantsija ka. V2ga ilus oli. Tahan ka osata, peab uurima, kas vanas eas veel v6etakse minusuguseid 6ppima.

P2rast tyytyt ostukeskust saime preemiaks pooleteisttunnise merereisi sadamas. Oligi yyratu. Ja meri oli tore. Naljakas, kuidas aru ei saa, et mingitest enesestm6istetavatest asjadest puudust tunneb. Ma ei ole tegelt yldse mingi suuremasi meref2nn, aga paistab, et taustsysteemis on ikka tore, kui meri kuskil l2hedal on. Ei pea ninapidi meres olema, aga v6imalusest minna ja teadmisest, et on olemas, piisab... Veevalaja v2rk, ma kahtlustan – peab ikka valatav k2eulatuses olema nii igaks petteks...:-)

Merereis l6petuseks pandi meid sadama teises kyljes Hsitzuwani saare peal maha. Oleks ilm ilus olnud, oleks ehk isegi natuke saanud v2rvi osas t88tada – siuke kena koht oli, rand-v2rk ja nii edasi. Aga see taifuun hakkas tasapisi l2hedale j6udma (sel ajal oli vist Filipiinidel m8llamas), seega ei m2nginud v2lja. Lonkisime siis niisama mere22res (must vulkaaniline liiv) ja vaatasime laineid.

6htu j2i lyhikeseks, sest j2rgmisel p2eval pidi taifuun Taivanile j6udma ja seega plaaniti hommikune algus v6imalikult varajaseks. Siiski veel v2ike k6rvalep6ige Shoti restorani (kesklinna jama – k6ik muud s88gikohad olid ebam6istlikult kallid), kaks korda j2rjest on see ikka liigmisliig, aga pidasime vastu (kartulid! juust!). Taas saime imetleda purtskaevu harmooniat, tai-chi j2tsime vahele...

Ringreis - kolmap2ev

Kolmap2eval algas p2ev Tainanis, mis on vist endine Taivani pealinn, kui 6igesti m2letan. V6i noh, tegelikult algas p2ev bussis6iduga, ainus tutvumisyritus oli Tainanis, L6una maksukeskuses. J2rjekordsed ISOsertifikaadid ja k6ik see muu. Korduma hakkas...

Ja hiljem s6itsime Kaohsiungi (v2ga kena linn l6unas), kus resideerusime v2ga kenas hotellis, mis asus otse Armuj6e k6rval (peaaegu). Armuj6e nimi muuseas ei ole yldse nii romantiline, kui v6iks arvata. Lugesin j6e kaldal silti, et j6gi kandis varem nime Kaohsiungi j6gi. Aga siis juhtus kole lugu ja yks noor paar tegi enesetapu. Ja siis oli selle koha juures yks paadirent, mille nimi oli Love River Boat Rent ehk Armastuse J6epaadilaenutus. Aga krimireporterid pole kuigi nupukad tegelased teatavasti (ma olen siinkohal arooniline, kes ise aru ei saa) ja seega luges tema seda hoopis kui Armuj6e Paadilaenutus. Vot ja saigi uus nimi j6ele...

Aga ega’s saand kurvast loost hoolimata j2tta kasutamata siinse kliima kohta v2ga lahedat ilma (tuuleke puhus ja yleyldse) ja nii me j6udsimegi yhel hetkel ka paatima. Enne seda veel toitusime h2biv22rselt tunnustatud Shoti restonis (kartul! juust!), vaatasime purtskaevu (meenuta Tripsu, Trapsu ja Trulli lapsep6lveraamatust) muusika taktis purtsumist ja v6imlesime koos seenioridega nende tai-chi 6htuv6imlemises. Tore 6htu oli...:-)

Ja oioioioioi, kui m6nusad pehmed ja kerged sulgtekid on hotellis Kingdom!

Ringreisist – teisip2ev

Teisip2eval oli plaanis Taichung, mis on ysna saare keskel ja kuuldavasti t2hendabki Kesk-Taivani (Taipei – P6hja-Taivani, Tainan L6una Taivani jne). Kylastasime seega Kesk-Taivani maksukeskust, kus r22giti selleks hetkeks juba natuke tuttavat juttu klienditeeninduse olulisusest, e-maksuv2rgendusest ja ohjeldamatust kogusest k6ikv6imalikest auhindadest ja ISOsertifikaatidest.

Enne seda k2isime veel loodus- ja muidumuuseumis, mis oli nii yyratu, et giidi jagus vaid yhe v2ga v2ikse osa tutvustamiseks ja ise j6udsin veel vaid l2bi hiinainimeste vaimuelu sektori kapata. Lisaks oli seal kuuldavasti veel ka miniloomaaed, p6hjalik loodusetutvustus, mitu unikaalset asja (Bird Eye View, misiganes see on, ei j6udnud 6igeks ajaks kohale ja uks oli kinni) ja nii edasi.

L6unas88gi ajal tollessamas muuseumis vallandus vimm, mis kogunend salaja – j2rjekordses hiina s88gikohas oli esiteks pools88damatu s88k ja teiseks puudusid tsiviliseeritud s88giriistad. No vabandust v2ga, kuidas peaksin ma viisakalt s88ma kanakylge (ega siin ei tehta kana-kalaga muud, kui l6igatakse umbes neljaks jupiks ja edasi vaata ise), kui ainsaks riistvaraks on puust pulgad ja plastlusikas? No ma t6esti ei taha avalikus kohas syya stiilis Agnes ja Gabriel, eksole! Kutsuge mind nyyd snoobiks, kui tahate... S88ki pilduma ei hakanud, aga ytlesin vist liiga karmilt kyll, eriti kui arvestada fakti, et lauas istus kaks inimest aasiariikidest. Aga 6nneks m6lemad veel suhtlevad minuga, seega vist lipsas l2bi...

6htul resideerusime Taichungis yhes 22relinna hotellis. S88miseks leidsime yhe 22rmiselt toreda koha, nimega Sushi Express, kus oli yliodavat (12 krooni taldrik) ja head sushit. R22kisime seal k6ik v6idu, kui palju kallim meie kodumaadel sushi ikka on...:-) P2rast v6tsime tydrukutega v2ikse veini (vein on siin kyll kallis) ja juustu (hurraaa!) ja pistaatsiap2hkleid ja tegime hotellis endale v2ikese euroopaliku 2raolemise. Ja klatshisime natuke ja vaatasime plikadefilmi ja elu oli lill. :-)

Kokkuv6tte ringreisist – esmasp2ev

Esimesel ringreisip2eval me tegelikult eriti kaugele ei l2inud – Taipeisse k6igest. Hommikul alustasime mingist informatsioonikeskusest, mis t88tab Rahandusministeeriumi mantli all ning vahendab infot maksuameti, selle kohalike asutuste ja ministeeriumi enda vahel. Lisaks on nende v2lja t88tatud k6ikv6imalikud elektroonilised maksuasjad. Ma ei ole piisavalt itiinime, et seda p2devalt hinnata, aga tundus t2itsa tegija asutus. Vehklesid mingite ISOsertifikaatidega ka, seega ilmselt on ka. Samas n2iteks olen ma kolkapatrioodina siiski veendunud, et Eesti asi on veel tegijam. Ja seda yldse mitte k6rgema arengu p2rast (sest Taivan on tegelt meiega v6rreldes tunduvalt k6vem tegija – ma enam ei m2leta, aga see pisike saareriik on mitmete jubinate tootmise osas maailma number 1 ja veel palju rohkemate osas esikymnes). Aga ometi, hoolimata kogu sellest jubinatootmisest, on siin siiski oma silma j2rgi hinnates m2rksa agraarsem elu kui Eestis. Turud-v2rgid ja ysna jubedad slummid ja nii edasi. Ja hinnanguliselt yle poole majandusest on varjus... Ja seega k2ib ka maksuasjandus hoopis teise ja minu jaoks natuke h2gusema loogika j2rgi... Aga v6imalik, et j2rgmisel n2dalal saan asja selgemaks – viimase n2dala kolm p2eva sisustavad kohalikud, kes oma asja r22givad.

Teine koht, kuhu viidi, oli Taipei linnavalitsuse finantsosakond, mis siis, nagu nimestki j2reldada saab, tegeleb kohalike maksude ja muu linnavara rahapoolega. Ja kui ma nyyd aus olen, siis ei m2leta ma enam muffigi, mis seal r22giti, peale selle, et osakonna juhataja oli varem pikka aega siinses keskuses professor ja erialalt on ta hoopis linnaplaneerija.

Ja siis oli vist l6unapaus, mille nupukalt Taipei 101-s j2lle raamatupoes veetsin. Saak – Vonneguti "Man Without a Country", Banksi mingi kultuurisarja romaan ja Locuse v6itnud lyhijuttude antoloogia. Ja mingil seletamatul p6hjusel tehti mustmiljon allahindlust. :-D Samas olen praegu vist umbes kymmekond raamatut ostnud siit, seega ma ei tea, mida kogu selle kraamiga peale hakata. Loodetavasti mahuvad kehvemad neist sinna kasti, millega kahe kuu p2rast loengumaterjalid saan. Pagasi ylekilo hind on nimelt 720 krooni tykk.

Ja siis me k2isime veel kuskil, aga ma j2rjekordselt yldse ei m2leta, miskohas. Kyllap see mingi maksuameti harukontor vmt oli. Tagasi keskusse s6ites lugesin Vonneguti raamatut ja nutsin ja naersin vaheldumisi. Vonnegut on nyyd taevas yleval...

Unine n2dalavahetus

P2rast reedest v6itlust ilma- ja transpordioludega otsustasin aja maha v6tta. Nii magasingi maha suurema osa eilsest p2evast ja j2tkan samal moel t2nagi. V2ljas ladistab vihma sadada, see on lisaargument toas pysimiseks. Ja lisaks on vist unen2gudes mind keegi kuri inime peksmas k2inud, sest t2na 2rkasin paistes parema silmaga. V6imalik, et selle tegi mingi n2ljane elukas, kes minuga tuba jagab, sest eile oli tunne, nagu elaks loomaaias - tapsin kylmavereliselt kaks prussakat (yks neist oli yyratu, nii umbes 6-7 cm suurune) ja mingi muu mutuka. V6imalik, et mu paistes silm on putukaliste k2ttemaks, sest lisaks sinisele silmale on mul kaks koletumat s22sehammustust tekkinud...

Esmasp2evast alates viiakse meid rings6idule saarel, seega m6nda aega olen suure t6en2osusega v6rgutusv6imeta. Tagasi ilmselt reedel...

Nuttev linn, palju tarku kivist mehi ja kuri bussionu

Reedel oli kavas Keelung ja Honeymoon Bay, aga karm saatus oli me vastu. Keelungisse j6udsime, aga juba teel hakkas vihma sadama, seega j2tsime katki plaani minna rongiga natuke l6unapoole, kus olla ilusad rannad ja ookeanigi saaks proovida. R22gi veel puhkusest subtroopilisel saarel – j6uan tagasi Eestisse valgemana, kui siia tulles olin. :-S

Keelungis kolasime ajutistest vihmahoogudest hoolimata natuke ringi, tehes hoogsama vihma ajal peatusi katusealustes kohtades. N2iteks sadamahoones, mille k6rval parkis kruiisilaev Superstar Libra. Ja hiljem kultuurikeskuses, kus oli n2itus seoses vaimudekuu algusega. Ja yhes tao templis, kus inimesed jumalatega r22kisid. Ja siis KFC-s, kus syya sai.

Kuna sealt alates hakkas ilm tasapisi ilusamaks minema, l2ksime Keelungiga sillaga yhenduses olevale saarele, mille nime ma enam ei m2leta. Natuke ekslesime ja siis leidsime j2rjekordse templi, kus oli lisaks taoistlikele asjadele ka yks hinduismi kuju (svastikaga muuseas) ja siis oli seal ka yyratu hulk mingeid tarkmeeste kujusid. Ja imeilus vaade merele ja Keelungile kah. Ja templi taga oli h2sti sheff akvaarium, kus ujusid kalad ja hyples konn. Akvaariumi ymber ja sees oli mitumitu draakonikuju kah, kokkuv6ttes yliefektne.

P2rast templist tulekut lonkisime natuke linnapoole, vaatasime kalaturgu ja merdki natuke veel. K6ik oli v2ga ilustore, aga siis naases meie halb 6nn. Ootasime kohalikku bussi nii kaua, et j2ime maha rongist Taipeisse. Otsustasime v6tta bussi (linnadevahelised bussid paistavad k2ivat v2ga sageli). Buss oli muidugi tore ja puha, samuti avanes sealt suurep2rane vaade. Lisaks oli Leelo veel teinud v2ikese piknikuhanke, seega s8ime natuke sushit ja j6ime natuke 6lut ja elu oli lill. Kui aga Taipeisse j6udsime, rikkus kuri bussionu selle idylli kiirelt 2ra. Kuskil Taipei linnaservas leidis ta, et oleme oma raha eest piisavalt saanud ja k2skis meil maha minna, v2ites, et see olla viimane peatus. Ylej22nud bussit2is s6itis kyll rahumeeli edasi...

Kui maha olime l2inud, yritasime k6igepealt end kaardil positsioneerida. Mitme pikemat sorti vestluse k2igus kohalikega selgus, et oleme ysna linnaservas, aga 6nneks oli m66dukas kauguses metroopeatus. Metroorongidel juhte pole, seega j6udsime eduliselt rongijaama. Aga seal algas j2lle jama – rongid olid kuhjaga ylemyydud, seega veetsime „toreda“ pooltunnikese masside surve all. L6puks Taoyuani j6udes oli pehmelt 8eldes masendus peal, seega oli h2dasti vaja kohta, kus saaks p2eva siiski positiivselt l6petada. Selleks kasutasime yht pisikest restorani, kus natuke jalga puhkasime ja s6ime. Eluvaim tuli ysna tagasi...

Ja kuna l6pp hea, k6ik hea, siis mis ma’s ikka siin virisen rohkem...

Ahjaa, yks infokilluke veel - keskusse tagasi j6udes sain teada, et Keelung on kuulus oma sagedate vihmade poolest...

P6hjarannik ja tsunaamihoiatus

Neljap2eval oli keskuse korraldatud ekskursioon Taivani p6hjarannikule, kus pidime minema vaatama imeliku kujuga kiva (?) rannas, t2psemalt on selle koha nimi vist Yehliou. Kuna alates teisip2eva 6htust on aga siinkandis elatud tsunaamiootuses, siis ei olnud see k6ige edulisem retk. Nimelt oli eelmisel p2eval keegi seal geopargis kaduma l2inud ja otsingute kergendamiseks oli park kinni pandud. Seega j2id meist need veidra kujuga asjad n2gemata, selle asemel jalutasime pool tundi mere 22res ja siis hakkasime s6itma meie teise sihtpunkti Danshui poole. Esialgu oli vist plaanis minna m2gede kaudu, aga yhel hetkel j6udsime k22nulisel m2giteel avariikohani, kust meie buss ei oleks m88da mahtunud, seega j2i seegi plaan katki... Bussionu suutis bussi ymber keerata ja nii s6itsime sama targalt tagasi. 6nneks oli mere22rne tee Danshuisse samuti v2ga ilus. Meri ja puha, eksole...:-) Danshui oli kyllaltki v2ljasurnud, eriti kui arvestada, et tegu on turistil6ksuga – eks siingi oli oma m6ju tsunaamihirmul. Natuke vaatasime ringi ja siis s6itsime pisikese j6elaevaga teisele kaldale, t2psemalt kohta, nimega Bali. Eemalt paistis, nagu oleks tegemist saarega , nagu koha kuulsam nimekaim, aga tegelikult oli see lihtsalt j6e teine kallas. Sealgi sai natuke ringi kolatud, leidsime v2ikese kohviku, mis oli v2ga m6nus ja rahulik. Ja kohv oli kah v2ga hea – siinkandis seda eriti tihti ei juhtu. Ja k6ige l6puks jalgrattaralli 4kohalistel v2ndalistel, misiganes nende nimi oli. Riksha vist pole k6ige 6igem, kuna rikshas v2ntab vaid juht, meie kasutatavatel pidid k6ik neli reisijat oma panuse andma. Juhiks oli meil rallimehekalduvustega Pjotr, seega yhel riskantsemal k6nniteeservast yles6idul l6ppes elu yhel rehvil ja saime veeta p6neva pooltunnikese remont88ri oodates ja remonti vaadates. Siis veel viimane pooltunnikest pedaalimist ja koju.




Pildil Pjotr, Leelo, Axel ja teadagikes. Kopi-Rait on Axeliga.

Ja veel yks pilt

Nii selle kui eelmise pildi puhul semmib Kopi-Raiduga Aleksandra.

Pingpongimeistrid ja lemmikprofessor

Pilt esitlusest

15 p2eva veel

Eilsest alates (tegelikult juba esmasp2eva hommikust – esmasp2eval ja teisip2eval olid ettekanded, kyllaltki k6ikuva arusaadavuse ja sisutihedusega) on siinviibimise hariduslik kasutegur langustrendis. Professor Zorn s6itis t2na hommikul 2ra ja tuleb tunnistada, et mul on sellest koledamal kombel kahju. No nii lahe tyyp oli lihtsalt! Professor Tsui, kes t2na meile loengut peab on edvik kuubis, mulle tundub. Poole hommikusest sessioonist (umbes tund aega) veetis ta iseennast kiites. No mitte otses6nu 8eldes, et vaadake, kui tegija mees ma olen, aga r22kides mida k6ike ta teinud ja on ja keda k6iki ta tunneb. Lisaks pere ja korterite kogus ja fakt, et kuna ta on 55, siis ta l2heb veebruaris riigiylikoolist pensionile (hakates saama 80% senisest palgast) ja hakkab nyyd eraylikoolis senisega v6rreldes mitmekordset palka. Lisaks on tal ysna n6me suhtumine oma tytardesse – ta ytleb yhe kohta (ilma naljata, t2itsa t6simeeli) „hea tytar“ (t88tab pangas ja elab meerikamaal) ja teise kohta „teine tytar, mitte see hea tytar“ (n2itleja). Kui kohutav oleks sellist isa omada! Ja ka see jutt, mida ta detsentraliseerimisest ja maksudest r22gib, j6uab umbes iga paari lause j2rel tema enda yliolulise isikuni (v6i v2hemalt pereni). Tyytu, oi kui tyytu!

Ja tuleb tunnistada, et mul hakkab tasapisi kaduma igasugu entusiasm Taivani teemal. Koju tahan! Homme tuleb kyll vist lahe p2ev – s6idame P6hja-Taivanis natuke ringi, vist l2heme koguni merd vaatama ja puha. Ma ei ole eriti j6udnud syveneda, sest nagu 8eldud – entusiasmi ei ole enam...

Aga emotsioonid k6rvale j2ttes ja syndmuste juurde tulles – ega eriti midagi jalustrabavat polegi tegelikult olnud. N2dalavahetusel rabelesid k6ik enda ettekandeid ettevalmistada. Esmasp2eval sain hommikupoole enda oma yhele poole, seega saigi t8ine hooaeg otsa. 6htul koksisime natuke v6rku, suutsime isegi professori m2ngima meelitada. :-) J2rgmisel p2eval oli ta sel puhul suisa haavatud mees – ilmselt oli mingi palli halvasti vastu v6tnud, yks p6idlaliiges oli paistes ja sinine... Ikka juhtub...

Ja eile oli pidulik synnip2evapidu – t2histati k6igi nende vananemist, kellel siinviibimise jooksul see t2htp2ev oli ehk siis Marcio, Pjotr, Axel. Lisaks autasustati sportm2ngude v6itjaid – mina sain mingi lillelise kotikese (kosmeetika jaoks?; pingpongi esikoht) ja visiitkaardikarbi (teine koht v6rkpallis). Sellele eelnev 6htus88k oli yle v2ga pika aja esimene s88k, kus peale riisi ka midagi head syya oli. (22rem2rkuse korras - olen praeguseks kujunenud t2ielikult riisip6hiseks organismiks. Ja kui IKEAt ja 85 (kohvikukett, kus on v2ga toredad shokolaadikoogid) olemas ei oleks, siis hakkaks vist ysna pea silmadest ja k6rvadest riisi v2lja ajama... Nutt ja hala, s6naga.) Aga eilne pidu oli t2itsa okeika. Esialgu... Siis kui veel r22kida sai – yhel hetkel hakkasid kohalikud ja korealane (ja siis latiinod ja siis ka paar muud) v6idu igat sugu haledaid laule laulma. „Valjusti ja valesti“ kirjeldab seda olukorda ypris adekvaatselt... 6nneks on alati v6imalus jalgadega h22letada, seega yhendkooride esinemise ajal olin hoopis v2ljas ja r22kisin inimestega juttu. Leeloga n2iteks :-) Ja m6ne muuga veel... Ja siis sai ka laululinnukestel h22l otsa ja sai suurema seltskonnaga taasliituda. 6htu l6puks sai isegi Depeche Mode’i kuulatud (Aleksandra Poolast on f2nn). :-)

Aga nyyd on valus ja paha, sest professor on juhm ja igav ja uni on. 15 p2eva veel...